Tõde ja Õigus II Terve tekst
Härra Maurus on veel üksinda eesti rahva kasude eest väljas,
üksinda oma halli peaga. Ja tema ei taha selle eest muud kui pisut tõtt, ainult pisut puhast tõtt,
nagu Jehoova Siinai mäel. Ja teie peate tema Mooses olema, kes kuulutab tõtt rahva kasu
pärast, et ta ei tantsiks enam oma kuldvasika ümber. Rahva kasu pärast peab olema tõepalg
pööratud mitte rahva, vaid Jehoova poole. Härra Maurus peab tõtt teadma, mitte rahvas. Kool
on minu rahvas, minu Iisrael ja Iisrael ei pea mitte Jehoovast, vaid Jehoova peab Iisraelist tõtt
kuulma. Mooses ei annud Iisraelile tervet kuldvasikat korraga, vaid tegi ta peeneks -- nõnda
andis ta. Ka meie ei või oma Iisraelile tervet tõde korraga anda, sest rahvas kaotab aru, kui ta
saab terve suure tõe korraga kätte. Rahvas läheb hulluks ja hakkab tantsima ning lõhkuma. Aga
te nägite, mis sünnib, kui rahvas hakkab lõhkuma: Goethe ja Schiller läksid prügikasti nii et tolm
aga taga. Oli seda tarvis? Oli seda meie rahval tarvis