V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
Siiski oli saalis keegi, kes halastamatu valvsusega iga ta tegu ja liigutust jälgis, nimelt
meie sõber Jehan Frollo du Moulin, see eilne väike skolaar, see «jõlkuja», keda kindlasti
alati võis kohata kõikjal Pariisis, ainult mitte professorikateedri lähedal.
«Vaata,» ütles ta õige tasa oma kaaslasele Robin de Poussepainile, kes tema kõrval itsitas,
kuulates ta seletusi stseenide kohta, mis nende silme eest mööda libisesid, «seal on
Jehanneton du Buisson, Uueturu laiskvorsti ilus tütar! Ausõna, vana mõistis ta süüdi -- ta
peab küll pime olema, mitte ainult kurt. Viisteist sol'i ja neli Pariisi teenarit karistuseks selle
eest, et kaht roosikrantsi kaelas kandis! Veidi kallis! Lex duri carminis 1 . Aga kes
Karm seadus (lad. k.).
186
see on? Ah, Robin Chief-de-Ville, rõngasrüütegija. Peab ta nüüd sellepärast kohtulaua ees
seisma, et ta tsunfti-meistriks sai? See on tal sisseastumismaksuks! Ehee, kaks aadlikku