Inimene vutlaris - täispikk tekst
tütarlastegümnaasiumides käitub noorsugu halvasti, käratseb väga klassides, - ah, kui see ometi
ülemuse kõrvu ei ulatuks, ah, kui ometi midagi ei juhtuks, - ja kui teisest klassist välja heita
Petrov, aga neljandast Jegorov, siis oleks see väga hea. Ja mis siis sai? Oma õhkamistega,
vigisemisega, oma tumedate prillidega kahvatul pisikesel näol teate, pisikesel nagu tuhkru nägu
ta vaevas meid kõiki, ja me andsime järele, alandasime Petrovil ja Jegorovil elukommete
hindeid, panime nad istuma ning lõpuks heitsime nii Petrovi kui Jegorovi välja.
Tal oli imelik komme käis meie kortereid mööda. Tuleb õpetaja poole, istub ja vaikib
ning ikka nagu luurab midagi. Istub sedasi vaikides tunni, teise ja läheb. Seda nimetas ta ,,heade
suhete säilitamiseks seltsimeestega" ja oli ilmne, et tal meie pool käimine ja istumine oli raske
ning et ta käis ainult sellepärast, et pidas seda oma seltsimehelikuks kohuseks. Meie, õpetajad,