Venemaa Rahvakalendri Tähtpäevad
inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas
hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia.
Jüripäev
Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil
meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest
tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil
ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt
peeti Georgiost ehk Georgit, kelle nimi vene rahvakeelde
mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks
pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti
jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda
karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde
ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud
põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad.
Semik
Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval
pärast lihavõtteid. Rahva teadvuses tähistas see üleminekut
kevadelt suvele