Vesuuv vulkaan
Vesuuv
on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kraater on 600 meetrit lai ja 200
meetrit sügav. Vesuuv on ka kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant
vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat.
Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mattes tuha alla Pompeji ja Stabiae ning
mudavoolu alla Herculaneumi linna.
Mitu päeva enne purse toimusid erinevad geoloogilised nähtused. Olid väikesed maavärinad,
muutus lähedal asuvate jegede ja ojade voolukiirus ning veetase. Samas loomade käitumine
tundus kummaline: kariloomad, kassid ja koerad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti
pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli
näha hiiglaslike kive ja tuha pilve, mis tõusid 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel
hakkasid tagasi maale laskuma. See sade langes paksu kõrvetavkuuma vaibana Pompei
tänavatele 10 km Vesuuvist eemal