Fabricius, a Catholic Pole who favored Polish rule and rendered a Polish perspective of history. Russian history during the imperial period also shows such an ideological influence. Juri Fiodorovitsch Samanarin, for example, strove to explain to the Russians its mission and identity as the ruling people, not merely a minority, 1 Johann Renner, "Liivimaa ajalugu 1556-1561" (Tallinn: Olion, 2006), 2-13. and to show to the native peoples that they were second rate citizens. Jefgraf Vassilievitsch Tscheshikhin also displayed such partiality when he wrote, "There can be no place in Russia . . . for any patriotism other than Russian patriotism."2 Their and other histories raised the place of Russians to that of victor and liberator, contrary to the truth that this was not always the case. This rewriting of history occurred again during the Soviet period, when de facto control of Estonia was in Russia's hands.
VI Vene Balti ajaloo kirjutus 19.saj - 20.saj algul Venelaste jaoks omandas ajaloo interpretatsioon praktilise tähenduse alles 19.sajandi viimasel kolmandikul, kuna siis hakkas märkimisväärselt kasvama seni väga tagasihoidlikku kaalu omanud vene ametnike, haritlaste ja kodanluse kiht. Vene-balti ajalookirjutuse alusepanijaks võib pidada Juri Samarinit (1819-1876), kes oli slavofiil ja kritiseeris siinset erikorda –Balti autonoomiat ja saksa ülemvõimu. Jefgraf Tšešihhin (1824-1888) oli üks väheseid kohalikke silmapaistvaid vene haritlasi. Oli Baltikumi esimese vene päevalehe asutaja ja toimetaja. Ründas samuti Balti erikorda. Oli aktiivne algataja ning juht mitmete vene ühiskondlik- kultuuriliste ettevõtmiste – seltside, kirjandusringi, rmtk, trükikoja, mees-ja naisgümnaasiumi rajamisel. 1860ndatel süvenes kohaliku ajaloo uurimisse avaldades ka Balti kroonikute tõlkeid (Läti Henrik, Russow). Avaldas ka 4-köitelise
annaabi.ee 
