Leibniz
15 aastaselt hakkas õppima
õigusteadust Leipzigi ülikoolis. Kummatigi ei tegelenud ta ainult õigusteadusega.
Esimesel kahel aastal luges ta palju filosoofialaseid teoseid ning sai esmakordselt teada,
et moodsad ehk natuurfilosoofid, nagu Galilei , Kepler ja Descartes, olid avastanud uue
maailma. Ta jõudis arusaamisele, et seda uuemat filosoofiat võib mõista ainult inimene,
kellel on vajalikud teadmised matemaatikas.
17 aastaselt sõitis ta Jeenasse, et leida tugevamat matemaatikaõpetajat. Kuid teda ei
huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja
õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes.
Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles
ta õigusteaduse doktori kraadi. Kuna ta oli alles noor, siis dekaani naine vaidles selle
taotluse vastu ja talle ei antudki kraadi
annaabi.ee 
