Kaasaegsed olümpiamängud
ametlikul istungil Londonis 1904. aastal, usaldati neljandate
olümpiamängude korraldamine Roomale, kuid itaallased loobusid olümpiamängude
läbiviimisest 1906. aastal majanduslike raskuste tõttu. Olümpiamängude
korraldamisest olid aga huvitatud inglased. ROK kinnitas Londoni olümpialinnaks
1907. aastal Haagis oma 9. istungil. Spordialad: kergejõustik, jalgpall, sõudmine,
vehklemine, ujumine, vettehüpped, veepall, poks, maadlus, purjetamine,
jalgrattasport, võimlemine, laskmine, jeau de paume, lacrosse, polo, vibulaskmine,
ragbi, maahoki, rackets, veemotosport, tennis ja iluuisutamine.
Stockholm 5. mai 22. juuli 1912
Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid
olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt
olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000
m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks.