V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
verd jooksma.
Ta tahtis Saint-Micheli silla poole minna, seal aga jooksid lapsed edasi-tagasi
raketikeppide ja rakettidega.
«Neetud tulevärk!» ütles Gringoire ja pöördus tagasi Vahetajate sillale. Sillale ehitatud
majadele olid kolm suurt lipukangast üles tõmmatud, mis kujutasid kuningat, dofääni ja
Flandria Marguerite'i; kuuel vähemal lipul võis ära tunda Austria hertsogit, Bourboni
kardinali,
krahv de Beaujeu'd, Madame JeanneM, härra Bourboni sohipoega ja mõnda veel.
Kõike seda valgustasid tõrvikud ja rahvahulk aina imestas.
«Õnnelik maalija, see Jehan Fourbeault!» õhkas Gringoire südamest ja pööras selja kõigile
noile lippudele-ja lipukestele. Ta ees avanes tänav, mis näis nii pime ja tühi olevat, et ta
lootis seal lahti saada kõigest pidukärast ja -särast. Ta valis selle tee. Mõne hetke järel
põrkas ta jalg millegi vastu. Ta komistas ja kukkus. See oli kimp meiupuuoksi, mida