) - See ei vi'iljenda kiill molekuli rutrmilist kuju, gltjkoproteiinideks (vt Ptk 3 4 ) ark.,l s:', kuid md.lrab 2ira kSik valgu tilej2iiinud omadu- sed. Valgu teist jdrku struktuur (sektrndaar- struktuur) tekib poli"ipeptiidi keerdumisel kru- trombotsiit er]toUut vikujuliseks heeliksiks v6i kbrvuti asetsevate Jas mll: ahelate voltumisel (ioon. 2.15.). Moodustunud struktuuri hoiavad koos vesiniksidemed'Iuus- te ja ktitinte valkude ning Amblikuniidi ia siidi koostises olerrate valkude loplikuks tasemeks
aga moodustavad pinna kontuuri k. moodustajatelje suhtes kiivne, tekib tema K6verpinnalolevajooneg pinnakontuurilolev p66rlemisestuhekattelinep66rdhuperboloid punktG projekteerub joone kujutiseg' ja pinna fioon.5.6). kujutisekontuurik' puutepunktiksG'. Joon.5.4 Joon.5.5 Joon.5.6 5.5 P66rdpinnad Teist jdrku joone (ellipsi, huperbooli ja parabooli) p66rlemiselUmberoma sUmmeetria- P66rdpindtekib mis tahesjoone (moodustaja) telje tekkivaidpindu nimetatakseteist idrku p66rlemiselumber sirgjoonekui telje fioon. pddrdpindadeks. Need k6ik on pitttituttfuluta- 5.5). Podrdpinnateljega risti olevaid l6ikeid tudjoonisel5.7. nimetataksep66rdpinnaparalleelideks. Suuri- P66rdellipsoid tekib ellipsip66rlemisel umber
annaabi.ee 
