siis alu". pdhi- Liigendctud kiisimtr: on li.ihikilsimu'. rnis vertr ia iilejtiiinud lauseliikmed. Intonatsioon on langev.' jiirgneb viiitele. Viiitlauses esinevat abi- vdi Kiisiv sdna Abi- v6i .a1ql Plhlvtib ' . rrodaalverbi be, have, canjt koratakseja modaalve{b sellele jdrgneb lause alu'. rnis asendalak5e Whpre, do )au I liro.' asesdnaga. When wiil he + conte! Kui r iiide on eitat. on kiisimus jaatar. ja How m.uch mwt I I pay? limberpoordult.
oleksid rihesugused, veekogus tassidel v6rdne, riidelapid samast materjalist jne. Edasi asetame poole seemnetest (100 tk) 10'C keskkonda ning 1.14. Kolmes kastis kasvatati nisu. Neid kasteti teise osa (samuti 100 seemet) 30'C keskkonda. erinevate vdetiselahustega. Milline v6iks olla selle Jdrgnevate vaatluste k2iigus mdrgime iga piiet' katse hUpotees ja katsekorraldus? tabelisse idanevate seemnete arvu. Kuidas j6uda teadusliku faktini? Katsetele ja vaatlustele jdrgneb saadud tulemus- ]uhul kui esmased v6i korduskatsete tulemu- te analtitis ja jiirelduste tegemine. Analutisil sed on negatiivsed, tuleb otsida vigu katse kor- v6rdleme kahe grupi vaatlustulemusi omavahel. ralduses v6i htipoteesi pustitamises. Sellele Seejuures v6ime koostada graafikuid ja korvu- j2irgnevalt peab koik teadusliku meetodi etapid tada saadud tulemusi olemasoleva teadusliku uuesti liibima. Ka teadlastel tuleb enamasti uhe infoga