POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku
läbi vana kooli jazzivibratsioon. McFarlane'i võib nimetada omamoodi stereotüüpide murdjaks. Olgugi, et ta oma vokaaliga sobituks hästi popi ja r'n'b zanrisse, on ta valinud pigem jazzi tee. Samas ei pea ta ennast jazzlauljaks traditsioonilises mõttes, vaid püüab tuua jazzi värskust McFarlane on just sellist tüüpi muusik, kes võiks jazzi juurde meelitada ka jazzikaugemaid inimesi. Eelmisel aastal kandideeris Zara McFarlane jazzi kategoorias Suurbritannias välja antavale
annaabi.ee 
