Sündis mitu olulist uut tööd: plaadid Sacred Concert ja selle järel Second Sacred Concert, Duke Ellingtoni 70th Birthday Concert (valiti 1969 kõikjal maailmas aasta jazzplaadiks), Far East Suite (kus Ellington kajastab väga isikupäraselt riigidepartemangu poolt sponsoreeritud Aasia- turneed) ja kõige krooniks New Orleans Suite, millest sai 1970 Aasta Plaat. Seal avaldab Ellington austust New Orleansi pärandile ja vormib selle ellingtonilikuks muusikaks. Jazzispetsialistid on üelnud, et Strayhorni surma järgsetesse aastatesse langeb Ellingtoni poole sajandi pikkuse elutöö üks viljakaid perioode seda nii kompositsioonide kui ka Ellingtoni orkestri arvukate konsertide ja turneede poolest. 1970 läks Ellington pikimale turneele, mida jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa, Ladina-Ameerika kõik see ilma vaheaegadeta, kolme kuu jooksul. Ikka ja jälle jäi mulje, et 72-aastane Ellington on kirja järgi noorematest meestest koosnevas
annaabi.ee 
