Eesti jazz festivalid Jazzkaar Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. Lisaks kevadisele suurfestivalile Jazzkaar korraldab MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing Jõulujazzi, Talvejazzi ja Sügisjazzi. Jõulujazz on kahenädalane intiimne ja jõuluaega sobiv festival. Talvejazz ja
Jazzkaar on Baltimaade suurim jazzifestival, mis toimub aastast 1990. Festivali peakorraldaja on MTÜ Jazzkaare Sõprade Ühing. Festivali direktor ja kunstiline juht on Anne Erm. Festivalil on aastate jooksul üles astunud üle 40 riigi dzässmuusiku ja -ansambli. Aastal 2014 tähistab festival oma 25. sünnipäeva. Huvitava ja omanäolise programmi ning julgete lahenduste abil teeb Jazzkaar väikseima eelarvega parimat jazzifestivali Põhjamaades tuues Eestisse maailma jazzimuusika suurimad ja huvitavamad leiud ning täidab kogu Tallinna ja Eesti jazziga. Kümnepäevane festival Jazzkaar on Eesti suurima kontsertide arvuga festival, mille raames on esinenud üle 3000 välisartisti 60 riigist. 1967 oli rahvusvahelist vastukaja tekitanud Tallinna Dzhässfestivali aasta. Seejärel laastas ideoloogiline keeristuul. Vahepeal katkenud festivalitraditsioon jätkus 1990. aasta sügisel.
Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese Eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntuimad laulud on
Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. Uno Naissoo Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima. 19521980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani
annaabi.ee 
