Vana-Venemaa ajalugu
Sel ajal 2e pärimiskorra vahel võitlus: primogentur (esmasündinu õigus).
V-Vl pärimisprintsiip vanemsuse järgi- kogu maa ühe vürsti all (Kiievi)- samas suurem teiste
seas. Vähemtähtsates osades sama suguvõsa liikmed vanemsuse alusel. Suurvürsti surma
korral liikusid kõik koha võrra edasi. Samas ka seal tendents anda isalt pojale. Suguvõsa
käsitleti ühtsena. Poegade vahel võimuvõitlus enne isa surma (Vladimiri) . Jaroslav valitses
Novgorodis. Ja Javoriidiks peetud Borissi, kes aga lasti teise venna poolt tappa (u 1015-1019)
võimuvõitluse periood. Veel lasti tappa 2 venda. Boriss ja G/(K)leb I-d pühakud. 1017
Svjatepol sai lüüa, jätkas Poola sugulaste abiga võitlust. 1019 Jaroslav saavutas lõpliku edu.
Jaroslav esiletõstetud valitseja (Aramzin/r andis lisanime Tark, hariduse endendamine,
ehitustegevus). Jaroslavi välispol- J ajal hakkas Vm osalema suuremas pol. (suhted ka Põhja-
Eur). Jaroslavi tüterest Pr kuninganna
annaabi.ee 
