Eesti uusaeg
Rahvusliku liikumise kesused ja esimesed suurüritused.
Rahvusliku liikumise algusaeg on natuke tinglik ja võimatu ühe kindla aastaga dateerida.
1860ndate alguses oli rahvuslik liikumine veel selline asi, mis hõlmas veel üksikuid entusiaste
ja tegu ei olnud veel masside liikumisega.
Neid üksikuid entusiaste hakkas koonduma Pärnussse (perno postimees), Tartusse, (Õpetatud
eesti selts, Tartu ülikool, üksikud eesti üliöpilased,) Peterburi (elas hulgaliselt eestlasi seal,
Johann Köler) jaViljandi maakond (Paistu ja Tarvastu kihelkonnad, peamiselt taluperemehed
ja kooliõpetajad).
Esimene nn suurüritus saigi alguse Tarvastust ja selleks oli Aleksandrikooli liikumine-
tarvastu rahvuslikult mõtlevad mehed tulid välja ideega, et tuleks asutada üks kõrgemat laadi
eesti kool (praeguses mõistes keskkool), nimi selline, sest taheti pühendada see Alexander I,
kelle ajal eestlased vabastati pärisorjusest. Aleksandrikooliidee pärineb 1862st aastast. Tõelise
annaabi.ee 
