Õigusüsteemide võrdlev ajalugu- Konspekt
Periodiseerimine pole kindel.
Erinevad koolkonnad pole jõudnud ühtsele arusaamale. Kogu süsteem ei
muutukorraga, mõni institutsioon võib püsida muutumatuna väga pikka aega,
kui teistes valdkondades võib toimudamitmeid reforme. Ning lähtudes ühest
reformist, võib selle jätgi periodiseerimine minna vastuollu üldise
korramuutustega.
3. Eesti õigusajaloo määratlemine.On partikulaarne õigusajalugu. J. Uluotsa
järgi on 2 definitsiooni – 1.eesti õigusajaloo aineks on õigusnormide
javastavate õigussuhete ajaline saabumine
ja kujunemine kõige varasematest teadmisvõimelistest
aegadestpraegusaja ühenduses ja siduvuses selle rahvaga, keda nim eestlaste
ks. 2.eesti õigusajalugu on eesti rahva
jam a a õ i g u s e a j a l u g u v a r a s e m a t e s t e a d m i s v õ i m e l i s t e s t a e g a d e s t
p r a e g u s e a j a n i ü h e n d u s e s s u g u r a h v a s t e , kaasmaalaste ja vastavate
naaberrahvaste ja riikide õigusajalooga.Eesti õigusajalugu kui: 1.eesti õiguse