Pildikesi külaelust Meie külas avati jumitult jaunis juuksla. Havatsege ja hoomake, kallid kaasmaalased, tegu on kohaliku esmikuga selles vallas. Juuksla ehitusel tuli kogu kogukond ettevõtmisele kaavitama, hoolimata sellest, et kõigil oli ihmjas ettekujutus sellest, mis saama hakkab. Juuksla avamisel tegutses seal üks kalbe abiline, kunnaline keetel käes. Abiline oli üsna morbe olekuga. Tal tuli tegeleda ühe sõnakuulmatu kõurikuga, kes osutus abilise kõuguks. Kogu sündmust kajastati lõit kasutades
kirjeldus pakub). Liigid: ÕS, slängi, võõrsõna, vanasõnade, sünonüümi, murde Arhaismid: Vanad sõnad, mille tähendust ei pruugita enam teada (Aaviku jt sõnad) -olka - hobusehammas -koiku - meremehevoodi Uudissõnad e neologismid Otto Wilhelm Masing: - kollatõbi, sammaspool, soetõbi, hobutõbi, järi, rats (mütsinokk), koolma, kasi, Ado Grenzstein: - vilu, kitikus,sihkama Johannes Aavik: - vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne
garaaz - autokuur intervjueerima - usutlema, küsitlema garderoob - riidehoid intervjuu - usutlus, küsitlus geel - sültjas mass geenius - harukordselt andekas inimene geiser - kuumaveeallikas J geograafia - maateadus jagelema - vaidlema, kaklema jalakas - lehtpuu gobelään - kootud piltvaip jaunis - suursugune, õilis grafiti - seinajoonistus jaurama - mõttetut juttu ajama gümnaasium keskkool jurta - rändrahvaste telk golf - pallimäng graatsiline - sirge, õrnnõtke K gramm - massiühik kaader - üksikvõte filmilindil grammatika - keeleõpetus kaetama kurja silmaga ära tegema grandioosne - suurejooneline, võimas kai - sadamasild
annaabi.ee 
