Taimkatte levik maal
Suurem
osa savannidest on tekkinud mussoonmetsade põlengute, osalt ka metsaraie, maaviljeluse
ja karjakasvatuse tagajätjel. Savannid on rohtlad, millest osa on peaaegu täiesti puudeta,
osas kasvab vaid üksikuid puid ning mõnel pool leidub parkmetsailmelisi hõredaid
puistuid.puude arvukus sõltub niiskustingimustest, põlengute sagedusest ja inimmõju
ulatusest.
Maapiinda kattavad 1- 2 meetrilised kõrrelised. Neil on tihe jatugevasti põimunud
juurestik, mis kasutavad ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niiskuse ja võimaldab
neil üle elada ajutise põuaperioodi. Seal, kus on vähegi vett, kasvavad rühmiti sitked
raskesti põlevad puud. Näiteks akatsiaad ja ahvileivaüuud. Pärast vihmaperioodi lõppu
tekib tihti järvi ja soiseid alasid, mis kuivavad küll kiiresti, kuid nende läheduses kasvab
kõige enam puid ja teisi taimi.
Kõrb
annaabi.ee 
