ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL
Tunnetades rindel valitsevat reaalset hädaohtu laiendas
ülemjuhataja seda korraldust üle vabariigi.
Ruhja tagasivallutamise korraldamiseks ja rinde stabiliseerimiseks saabus rindele J.Laidoner,
kelle käsul asus vastmoodustatud 3. diviis kindralmajor Ernst Põdderi juhtimisel mai alguses
vastupealetungile. Vastane paisati soomusrongide toetusel Salatsi, Säde ja Koiva jõgede
joonele. Pealetungil langes ka soomusrongide divisjoni ülema kohusetäitja kapten Anton Irv.
SÕJATEGEVUSE EESTIST VÄLJAKANDUMINE.
Olukorras,kus vaenlane oli tõrjutud Eesti piiridest välja, oli mõttekas lahingutegevuse
üleviimine tema enda territooriumile. See oli kasulik Eestile nii poliitilisest, sõjalisest ja
majanduslikust küljest võetuna. Vastase maaalal sõjategevuse arendamisel oli suur osa ette
nähtud vene valgekaartlikule Põhjakorpusele, kes tegutses Eesti ülemjuhatuse alluvuses.
Põhjakorpus pidi eesti vägede toetusel alustama 1919. a. mai keskel rünnakut