Eesti talurahva eluolu 19.sajandil
kahest suuremast osast: rahetoast ja rehealusest. Katused olid
valmistatud roost või õlgedest, laastukatused tulid hiljem. Vanimatel
rehielamutel polnud aknaid ega korstnaid. Suure reheahju kütmisel oli
tuba paksult suitsu täis. See lasti rehetoast välja ukse või väikese
suitsuaugu kaudu. Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased.
Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu.
Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad
loomad tuppa.
Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid
hakati panema 19. sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust:
laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne.
talu ei moodustanud üksmes elumaja, vaid selle kõrval olid veel
abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane
suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. 19