Viikingi, keldi ja germaani hõimud
Metallist ja kivist
esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju. Keltide omapära on katkematu väänleva
joonega loodud pealornament, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised
kujutised.
Germaani hõimud- olid Lõuna-Skandinaaviat ja Reini ning Visla vahelist Kesk-Euroopa ala
asustanud indoeuroopa hõimud. Vanim teadaolev germaanlaste kultuur oli 7. sajandil eKr
Elbe alamjooksul ja Jüüti poolsaarel levinud Jastorfi kultuur. Enamus germaanlastest olid
vabad talupojad, kes hankisid elatust põlluharimisega. Enda tarbeks kasvatati teravilja (rukis,
nisu, oder, kaer, hirss), lina, herneid, läätse, põlduba ja müügiks köögivilju. Roomlased ostsid
germaanlastelt porgandeid, mida Itaalias ei kasvanud. Koduloomadest peeti hobuseid
(õigemini ponisid, ainult ratsutamiseks), veiseid, kitsi, lambaid, sigu ja koeri. Roomlastelt
võeti üle kodukass
annaabi.ee 
