Sõnamõrvar
kuivad ja alustasime teed mägedesse.
"Meil on plaan minna sügavale mäekoopasse, kus on küllaltki jahe. Aga kõigepealt
peame tihedast troopikametsast läbi tungima, hobustega ma mõtlen," rääkis Jastiin kui
me hobuste selga istusime ja teele asusime. Tõepoolest oli tee kitsas ja puud tungisid
peale. Me saime teel mägedesse väga palju kriimustusi, mis kipitasid hirmsasti. Tunni,
või rohkemaga läbisime selle kohutava metsa. Me võtsime aja maha ja hakkasime
kriimustusi ravima. Jastiinil olid kaasas ravimtaimed ja sidemed. Paar plaastrit leidsid
teised oma taskust ka. Peale tohterdamist asusime uuesti teele. Kahju oli sellest, et me
pidime hobused maha jätma.
"Hobustega oleks liiga raske seda teed läbida! Nad oleksid meile vaid koormaks!" ütles
Kabrevitsi. Me liikusime edasi. Ette tuli veel üks mets, mis oli veel tihedam ja pimedam,
kui eelmine. Tõepoolest oleks olnud hobustega seal raske. Ja metsad muutusid järjest
tihedamaks ja pimedamaks.