Rassid, rahvad ja usundid
3. Liberaalne (kodamlik) vastasrind. Tugines endise keskerakonna, asunike
koondise ja vabadussõjalaste tegevusele.
TÄNAPÄEVA EESTI ERAKONNAD
1980-ndate lõpul eristus Eestis 4 poliitilist põhisuunda:
I Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), selle Moskva meelne osa. Karl Vaino,
kuni juuni 1988. Interliikumine loodi juunis 1988, juhiks Jevgeni Kogan. Nn
liidutehaste baasil loodud Töökollektiivide Ühendnõukogu (TKÜN), liidriks
Dvigateli direktor kindral V. Jasovoi.
II Eestimaa Kommunistliku Partei Eestimeelne osa. Nn reformikommunistid.
Juunis 1988 juhiks Vaino Väljas, teda toetasid Indrek Toome, Arnold Rüütel jt.
III Uued poliitilised jõud jagunesid kaheks:
a) Pooldasid ENSV uuendamist demokraatlikuks riigiks ja võimustruktuuride
ülevõtmist. Põhiliseks selle suuna esindajaks oli Rahvarinne (Edgar
Savisaar, Marju Lauristin). Rahvarinde baasil moodustusid:
1. Liberaaldemokraatlik partei (Paul-Erik Rummo)
annaabi.ee 
