Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
a.
venelased ja mõned teised Põhja-Vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaks kolm venda- Rjuku, Sineuse ja Truvori.
o Vana-Vene riigi alguseks loetakse aga aastat 882, mil Rjuriku kaalane Oleg vallutas Kiievis ja ühendas Venemaa
lõuna- ja põhjapoolsed hõimud.
o Eestlaste suhtes venelastega olid rahulikud, venelased kutsusid Peipsi idapool elanud rahvaid tsuudideks.
o X saj vene eesti suhted halvenesid. Kroonika põhjal tegi Jaroslova Tark 1030a sõjakäigu eestlaste vastu, võttis
neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juru põhjal Jurjeviks.
o 1054a sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa.
o 1060a maksustas Izjaslava kroonikas sossoliteks nim eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad
minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Sel toimus suuem lahing.
EESTLASED MUINASAJA LÕPUL