M. Mussorgski ja A. Borodin
Kuid kõik, mis ta on
kirjutanud, kuulub vene muusikasse. Muusika kõlab rahvuslikult ning võimsalt.
Lemmikteemad on rahvakangelased ja vägilased("Vägilassümfoonia"). Meloodiad on
voolavad ja laulvad. Looming on klassikaline. Eeskujuks oli Mihhail Glinka looming.
Borodin on tugeva isikupära ja rahvusliku helikeelega komponist.
Kuigi lai, vägilaslik eepika on Borodini muusikale kõige iseloomulikum, on tema loomingus ka
palju hella lüürikat. Lüüriline on Jaroslavna muusika ,,Vürst Igorist", lüürilised on mitmed
romansid (,,Kauge kodumaa kallastele" jt.) Kõige paremini näitab Borodin end lüürikuna
keelpillikvartettides. Eriti palju õrnust on Kvartetis nr. 2, mille südamlik III osa ,,Nokturn" on
populaarsemaid teoseid vene kammerloomingus.
Tema jõuline muusika kannab kuulaja muistestesse vägilasaegadesse. Eriti palju
vägilaslikkust on II sümfoonias, mida tuntaksegi ,,Vägilassümfoonia" nime all. Selle
alapealkirja andis sümfooniale Stassov
annaabi.ee 
