Vene keskaeg
Võimu haaras Svjatopolk (Nurjatu
hüüdnimi). Peale tema võimuhaaramist hakkasid Vladimiri pojad ükshaaval
surema. Boriss sai sõjakäigu ajal surma, Gleb oli laeval ning Smolenski all olevat
kokk ta tapnud. Svevolo peokäigus sisse põlenud, Svjatoslav põgenes Venemaalt
aga Karpaatides saab surma vägivaldselt. Vene ajaloolased süüdistanud
Svjatopolki vennatapus. Üks vene ajaloolane arvanud, et Jaroslav Vladimirovits
selle taga, kes hiljem Jaroslav Targa nime all tuntud. Jaroslavil olid isaga
vastuolud, Novgorod pidi koguma 300 grivnat (200g hõbedakang) ja Kiievile
andma. Sellest 1000 grivnat Kiievile aga Jaroslav otsustas mitee anda. Isa
valmistus sõjakäiguks, õde reetis plaani vennale. Kiievist teada, et isa surnud.
Jaroslavil õnnestus oma vägedega leppida, viikingi sõdalastel oluline roll, läks
venna Svjatopolki vastu. Väed kohtusid Ljubetsi lähedal ja kroonikas kirjeldus
sellest. Üks vägi ühel kaldal teine teisel. Ühe vägised. Kumbki ei julgenud