Eesti kunst okupatsioonist iseseisvumiseni (1940-1990)
tähtsust. Riik tellis raha eest meelepärase teemaga kunsti kuid ka poliitiliselt neutraalseid
teoseid. Kunstnikud muutsid ainult teoste temaatikat kuid mitte kunsti ega enda stiili.
Enamasti oli vaid teoste pealkirjadest poliitilist maiku tunda. Mõned kunstnikud töötasid
meelsasti riigi kasuks. Peale sõja puhkemist ja küüditamisi sattus kunstnike ka Venemaale,
paljud surid. Mõningaid saatis aga edu kuna neid soovis riik kasutada propagandasõjas. Need
Eesti kunstnikud koondati kokku Jaroslai linna ja 1943 asutati Eesti Nõukogude Kunstnike
Liit. Seal õpetati riigikorrale vastavat sotsialistliku realismi ning samal aastal korraldati saksa
vastane propaganda näitus ,,600 aastat Jüriöö ülestõusust".
Saksa okupeeritud eestis natsi kunsti mõju oli väike. Riik ei pidanud kunstnike töö
kontrollimist oluliseks ning kunstnikud tegutsesid meelepäraselt. Kunstielu oli vilgas kuid
endasse tõmbunud kuna sidemeid Läänega polnud. Maaliti loodust ja lilli jättes kõrvale