Jutuke - Vikerkaar peale vihmasadu
,,Koletis!"
,,Et sa kärvaks!"
,,Käi kus kurat meie maalt!"
,,Mine põrgusse, kust tulid."
Elisa ei haavunud, ema oli talle rääkinud, milliste tervitustega tavainimesed nendetaolisi
vastu võtsid.
,,Teie oletegi mu põrgu, saatanad."
Ta tõstis end õhku, et veelgi enam hirmutada, kuid siis kõlas püssipauk majaisand oli ühe
hõbedase kuuli teele saatnud. Õnneks laskis ta mööda ja kuul tabas väravat, sellelt kaarega
tagasi põigates.
,,Isa..."
Jarome oli jahmunud, et isa laskis hoolimata võimalikkusest, et hoopis poeg saab viga.
Mõned teenijad püüdsid püssi ära võtta, kuid raevunud peremees viskas nad laiali ja rebis
lahti suure põleva oksa, nii et ka ta enda käed veel kuumade sütega üle puistusid.
,,Ta on hullunud," hüüti igalt poolt ja veeretati kogu süü põrgulise kaela.
,,Käi siit, deemon! Jäta meid rahule võta endale see sigitis, võta kuld, kuid jäta meie
hinged patust puhtaks."