Põhjamaade ajalugu
Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete
põetamine, tellisepõletamine).
Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja
perekonnanimede panekusse.
Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse.
Rootsi XI-XIII saj
Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis.
Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja
nende suguvõsamõis oli Bjälbo.
Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``.
Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on
viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a.
Rootsi XI-XIII saj
1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik.
1250. a. valitakse uus kuningas.
Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg
Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast).
Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist.