"jarlidest" - 1 õppematerjal

Põhjamaade ajalugu

Kloostrid edendasid linnaelu ja õpetasid talupoegi (aedade rajamine, haigete põetamine, tellisepõletamine). Mõjutusi toodi arhitektuuri, kunsti, käsitööle, õigusemõistmisesse ja perekonnanimede panekusse. Mõned rootslased asusid õppima välismaa ülikoolidesse.  Rootsi XI-XIII saj Kuningal on kõige suurem mõju Götalandis. Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja nende suguvõsamõis oli Bjälbo. Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``. Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a.  Rootsi XI-XIII saj 1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik. 1250. a. valitakse uus kuningas. Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast). Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist.