sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne-Prantsusmaa ja Vahemereni. Østlandet läks kuningavõimu kontrolli alla 11. sajandi keskpaigas. Samal ajal suri välja Norra põhjaosa valitsenud Lade jarlide suguvõsa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas Olav Tryggvason taasühendas. Aastal 995 rajas kuningas Olav Tryggvason Mosterile Norra esimese kiriku (Mosteri vana kirik) ja hakkas maad vägivaldselt ristiusustama. Ta suri Taani- vastases sõjakäigus Svolderi merelahingus 1000. aastal. Kuningavõim sai nüüd toetuda kogu maad hõlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga
Andis välja rahvusliku seaduste kogu, milles määras kindlaks linnade ja aadli õigused ja sõjaväeteenistuse korra. Kuningale kinnitati seadusandlikud õigused. 1266 müüs Sotimaale Mani saare ja Hebriidid. 1277 lõppes kuningavõimu tüli kirikuga. Rahvuslikseadustekogu-linna,aadliõigusedsõjaväekord Rootsi: Jarlid. Jarl oli keskaja Rootsis kõrgeim riigiametnik. 1167 sai jarl Birger Brosa nõrga kuninga tõttu riigivalitsuse enda kätesse. Sellest saigi alguse jarlide võim nõrkade kuningate üle. Birger Brosa poeg Folke nimest tuleneb Folkunite dünastia nimi. 1222 sai troonile kuueaastane Erik Eriksson, tegelik võim riigis oli Birger Jarlil. 1229 haaras Kunt Holmgersson Lange (Folkunite dünastiast) võimu ja kuulutas end kuningaks. 1231 lubati Erik Eriksson troonile tagasi (jagas aastani 1234 võimu Knut'iga). Birger Jarl abiellus kuningas Eriku õega ja sai 1248 jarliks, oli juba enne riigi tegelik juht. Tema
annaabi.ee 
