"jargla" - 1 õppematerjal

Karula Rahvuspark

inimeste poolt rajatud tiigid. Looduslikud väikeveekogud on enamasti tekkinud mitmekesise ja 5 vahelduva pinnamoe tõttu. Väiksed tiigid mis talviti põhjani läbikülmuvad, on elupaigaks haruldastele kahepaiksetele ja putukatele (4). Vooluveekogud on tähtsad looduslikes ja taastuvates sängides voolavad jõe ja ojalõgud, milliseid on Ahelo jõel, Mustjõel, Silla ojal ja Jargla ojal. Rahvuspraki jäävatest vooluveekogudest moodustavad looduslikes sängides olevad jõulõigud alla 5% (4). 2.3 Sood ja rabad Sood moodustavad karula rahvuspragist pea 10% ning tänu Karula pinnamoele on sood väikse pindalaga. Suure lubja ja toitainete sisalduse tõttu on kuplistikualale jäävad sood veel liigirikkamad kui oosmõhnastike alale jäävad sood. Suuremad sood asuvad rahvuspargi lõunaosas ning kõige suurem on Äestämise soo