Riigikaitse õpik
Meist lõunas elanud lätlased ja liivla- ristisõja algus oli liivlaste ja lätlaste osali-
sed ei jõudnud samuti 13. sajandiks ne ristiusustamine ning Riia linna asuta-
omariikluseni. Samal ajal kujunes aga mine 1201. aastal. Ristiusku pööramise
Leedust üks Läänemere piirkonna jõu- sõjaliseks vahendiks sai 1202. aastal asu-
lisemaid sõjalisi tegureid. Leedulaste sõ- tatud Mõõgavendade ordu, hiljem Saksa
jaretked ulatusid tihti Eestissegi. ordu haruorganisatsioon Liivi ordu.
Eestlaste sõjapidamisviis oli maleva ehk Saksa ristisõdijad tungisid koos allu-
maakaitseväe kokkukutsumine. Me- tatud liivlaste ja lätlastega 1208. aastal
hed olid relvastatud lähivõitlusrelvade Eestisse. Sõjategevus vältas vahelduva
(mõõgad, sõjakirved ehk taprid, odad) eduga aastaid. 1210. aastal saavutasid