töötaksid omavahel tõhusalt. Seejärel kontrollida, kas suudan seda tunnet säilitada ka pikema distantsi või rohkemate korduste ujumisel, jättes korduste vahele lühemad puhkepausid. Fookuspunktide treenigul võib ujuda 4 kuni 8x25 kordust küllaldase puhkpausiga (20 sekundile ujumisele järgneb 20 sekundit puhkust). Jätkusuutlikkuse treeningul aga võib ujuda 12 kuni 16x25 kordust, vähendades puhkepausi 10 sekundile. Või siis ujuda hoopis neli 50- jardist kordust. Kõik kestvustreeningud panevad proovile keskendumisvõime, sest vaimne vastupidavus on sama oluline kui füüsiline. Kiirustreening Kiirustreeningut teha peamiselt 25-jardiste kordustena järgmistel põhjustel: võib lõdvestunult ja korralikult ujuda 20 sekundi jooksul 25 jardi mis võrdub 200 jardi ujumise tulemusega 2:40 (kaks minutit ja nelikümmend sekundit). Kui ujuda 50 jardiseid kordusi paraneb ka 25-jardiste korduste arv.
Crease'sid kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, kas batsman on mängust väljas või mitte ning kas pallimine toimus korrektselt või mitte.(1) Väljaku osad Ühe inninguga mängdel millel peab olema kindel arv korrektseid pallinguid on väljal kaks lisamarkeeringut. Välja keskele, pitchi ümber värvitakse ovaal 30 jardi/27,4 meetri raadiuses igast wicketist. Seda joont tuntakse kui "circle" ning ta jagab välja outfieldiks ning infieldiks. Kaks 15 jardist/13,7 m ringi mis mõlemad on wicketite ümber ning on märgitud punktiiriga märgistab close-infieldi. Infield, outfield ja close-infield kasutatakse fieldingul piirangute seadmiseks.(1) Mängijate asetus Battiv (lööv) meeskond on väljakul alati kahe mängijaga. Üks lööja keda nimetatakse striker'iks võtab palli vastu ning üritab kas kaitsta või palli lüüa (et jookse saada). Tema partner seisab teisel pool pitchi (pallija poolel) ning teda kutsutakse non-striker'iks.(1)
annaabi.ee 
