V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
tohi kakku süüa! Sel väikesel Agnesil -- nii oli lapse nimi, ristinimi, sest juba ammu oli
Chantefleurie oma perekonnanime kaotanud --, sel väikesel oli rohkem linte ja igasuguseid
tikandeid kui Dauphine dofiinil! Teiste seas oli tal üks paar väikesi nii ilusaid sussikesi,
nagu neid kindlasti isegi mitte Louis XI-1 polnud! Need oli ema talle ise õmmelnud ja
tikkinud, ta oli neisse pannud kogu oma tikkimisoskuse ja neid kaunistanud nagu püha
Neitsi jaQks. Need olid kahtlemata kõige pisemad sussid, mis kunagi nähtud. Nad polnud
minu pöidlast pikemad ja raske oli uskuda, et nad lapsele jalga lähevad, kui ma seda ise
poleks näinud. Tõesti, ta jalad olid nii imetillukesed, nii ilusad, nii roosad, roosamad veel
kui susside siid! Kui teil kord lapsed on, Oudarde, küll te siis näete, et pole midagi ilusamat,
kui need tillukesed jalakesed ja käekesed.»
204
«Ma muud ei igatsegi,» ütles Oudarde ohates. «Kuid ma pean ootama, kuni ka härra