kultuurist. Iga aastakümnega, Trotski sõnul, kunst aina muutub ega suuda enam kujuneda tugevaks staatuseks. Poliitiliste eesmärkide kunst on mõeldud ainult suurtele harimatutele massidele, mitte intellektuaalidele, kes vajavad teadmisi, mitte propagandat. Esteetiline külg taolisel kunstil ei ole enam oluline, põhiomadus seisneb selles, et äratada huvi ning kaasata massi, mis on vastupidiselt intelligentsusele, kes ei pea propagandaplakatit kunstiks ega mingisuguseks teadmiste kogumikuks. Jaqcues Ranciere leiab esteetilisusel ja poliitikal hulgaliselt sarnasusi, ning igasugune võimu või reziimi kriitika kunstis juba viitabki poliitilisele kunstile. Kunst ja poliitika on teineteisega seotud kui dissensuse vormid, mis kujundavad ümber meelelist ühiskogemust. Just mõlema tasakaalu viimisel võib juhtuda, et just niisugune poliitiline reziim, mida propageerib valitsus ja ka kunst, võib saavutada kõrgeid eesmärke, just nii nagu seda oli Nõukogude Liidul. Kui inimene vähimal
Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks kunstistiil, mis kestis 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi esimese veerandini romantika - tundelisus, luulelisus, igatsevus romantism - üks kunstistiil 19. sajandi alguses
annaabi.ee 
