1J on töö,mida teeb jõud 1N teepikkusel 1m. Suurust,mis vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta näitab ,kui palju tööd tehti ühe ajaühiku kestel ,nim võimsuseks N N=A´ N=Fv ühik on naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained- W;1W=1J/s;1Hj=736W. Energia on suurus ,misiseloomusteb keha võimet teha tööd.Energia osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine jaguneb kaheks-kin ja pot en.Ühikuks on J levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) 3.Matemaatiline pendel- on kaalutu ja venimatu niidi otsa riputatud punktmass. Selle abil vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist saab arvutada raskuskiirendust ilma keha massi teadmata. Teada on vaja õla pikkust(l) ja
Moment telje z suhtes = keha inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega.Mz=Iz. .Moment telje z suhtes võrdub inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse () korrutisega Pöörleva keha energia Wk=I2/2. 3.Lained elastses keskkonnas-Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E V = tihedusest roo roo E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist
ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim.elektromotoorjõuks(emj.) E. ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained E = A / q (V).Kõrvalised jõud võivad olla keemilised jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained- protsessid,aatomjõud,magneetilised jõud.Potentsiaal,potentsiaalide vahe. Suurust osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivse võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T
(m) projektsioon (P). Võnkuva punkti kogu energia võrdub igal ajahetkel kineetilise energia (Wk) ja pot. Energia (Wp) summaga. x=A0·sin,kus A0-amplit väärt;sin=sin(t+0). 18.Lained elastses keskkonnas Elastseks nim keskkonda ,mille osakesed on omavahel vastastikmõjus,st kui üks osake panna võnkuma siis hakkavad võnkuma ka ta naaberosakesed.Võnkumise ruumlevimise protsessi nim laineks.Lained jaot:ristlained-osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga japikilained-osakesed võnguvad piki laine levimise sihti.Lainepikk lamda nim kaugust,mille võrra levib laine (võnkumine) ühe perioodi (T) vältel.Lmd=v·T. Lainelevimise kiirus elastses keskkonnas sõltub kahest komponendist elastsusmoodulist E ja E tihedusest roo V = E-elastsusmoodul roo-tihedus. Lainega kandub edasi ak energia. roo Interferentsiks nim koherenteste lainete liitmist. Koherentseks nim ühesuguse sagedusega
annaabi.ee 
