esines ta pikema sõnavõtuga Masina-traktorijaamade dustatud koondis “Eesti likvideerimisest ja rahapalgale Põllumajandustehnika”. Sellegipoolest üleminekust hoolimata jäid tollased andis veel 1965. aastal üle poole ponnistused põllumajanduse kolhoosipere sissetulekust abima- edendamiseks siiski tervikuna japidamine - nn. õueaiamaa, millel väheefektiivseiks. Näiteks traktorite kasvatati peamiselt kartulit. 1957. ja muude põllutöömasinate müük aastal kaotati ära ka kohustus Eesti majandeile seitse- aastaku õueaiamaadelt saadud toodangust jooksul mitte ei suurenenud, vaid teatav osa riigile müüa. 1965. aastal vähenes. 1958. aastal moodustasid need pisipõllud kokku
Kuni 1949. aasta märtsiküüditamiseni küüditamisjärgse aasta jooksul astuma hakkasid talupojad kangekaelselt ja üks ühismajanditesse ka esialgu kolhoosidest meelselt kollektiviseerimisele vastu. Erinevate kõrvale jäänud talud. Teine võimalus oli ma talurahvakihtide hoiak selle suhtes oli japidamine lihtsalt likvideerida. Seda paljud ka ühesugune kolhoosi minna ei tahtnud ei tegid, siirdudes linna elama. põlistalude omanikud ega uuelt võimult maa Kollektiviseerimise alguses loodi peaaegu juurdelõikeid saanud väiketalunikud ja igas külas või harvemini paarikolme uusmaasaajad. 1947. aastal asutati ainult naaberküla kohta omaette kolhoos