, jj., jms., vm (ÕS 1980). 4.2 Lõiguviide: Sõnaühendi komponentide algustähtedest moodustatud üldtuntud lühendid kirjutatakse kokku, kui seejuures tekkiva täheühendiga ei alga eesti keeles ükski sõna: jne., jj., jms., vm. Kui kokkukirjutamine põhjustaks arusaamatusi, s.o. kui tekkinud täheühendit võiks pidada sõna kõrvuolevaiks algustähtedeks või ka omaette sõnaks, siis tuleb lühend kirjutada lahku japanna iga tähe järel punkt: s. a., s. o., s. t., e. m. a., m. a. j. (ÕS 1980) 4.3 Kirje: Õigekeelsussõnaraamat. Kolmas trükk. 1980, Tallinn, “Valgus”: 877-878.
Nõrkaderavimtaimede puhulon rakse saadaüledoosi. Tugevatoimeised taimedon sama pulga tabelttidega. Ka ravimtaimedega võib harjuda, inimene võib saada mürgiusekakõrvalainetest.Sepärast kasutada harilikku naistepuna. Kasutamine Namus on värskeltkasutatav. Mõnda saab aga ainult hoiustatult,mõnelkaovad hoiustatult kõrvatoimed.Hoiustamiseks on enmus juhul kuivatamine ja tõmmised ( vee ja viinaga). Preparaatdega sama tõhusad on õlid. Naistepunast teha õlis, japanna veelpäikese kätte. Mõni kord võib teha ka segu. Arvestada igasuguste võimaustega, mis see kaasa võib tuua. Kogumine Koguda puhtalt. Koguda ühte liiki, mitte pärast jagama hakata. Korjata õigel ajal; kui toimeaineid leidub( on kõige rohkem). Tavaiset sügisest varakevadeni, suvel kasvuajal on vähe. Kui kasutada lehti, siis korjata suvel. Kui annavad õied siis korjata õitseise ajal, sest õitsedes aine tehulk kahaneeb. Meliss korjata enne õitsemist. Puu koort koguda talvisel ajal.