EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI
kalevipoja säng (Näiteks: Alatskivi). Läänemaal ja Saaremaal olid linnused maalinnade
tüüpi. Need olid tasase maa peal ringvall linnused. Ringvallid ei olnud looduslikud.
Ühele vanemale allunud piirkondi nimetati juba arvatavasti sellel ajal VALLAKS (sõnast
meelevald).
13. sajandi alguses tekkisid algelised maakondade liidud.
HALDUSJAOTUS KESKAJAL (1227-1558)
1227 - lõppes muistne vabadusvõitlus.
1558 - algas Liivisõda.
Eesti ala jaoutati Sakslaste ja Taanlaste vahel.
Sakslasi esindas alguses mõõgavendade ordu, hiljem Liiviordu.
Mõõgavendade ordu loodi Riias 1202. Löödi puruks 1236 Saulepi lahingus.
Ordu jäänused läksid liiviordusse.
Liiviordu loodi 1237, ning likvideeriti 1561 Liivisõja käigus.
1227 - Taanlased said Põhja-Eesti Tallinnaga. Järvama jäi Ordu võimu alla tingimusel,
et maakonda ei ehitata ilma Taani nõusolekuta ühtegi linnust.
annaabi.ee 
