c) aksentueerimisega 6. Taju a) iseloomustab terviklikkus b) korral elementaarosakesi ei tajuta tervikuna c) algab peale aistinguid ning lõppeb enne mäluprotsesside toimimist 7. Minapilt a) kujuneb sotsialiseerumise käigus b) ei kujune sotsialiseerumise käigus c) puudub murdeeas 8. X tegeleb samaaegselt mitme asjaga: kirjutab samaaegselt üles kõneleja juttu ning räägib kaaslasega, seda nimetatakse tähelepanu: a) jaotuvuseks b) kõikumiseks c) puudumiseks 9. Kellegi jäljendamine peale hinnangute andmist jälgitavale käitumisele: a) On esikohal biheivioristidel b) on keskksel kohal A. Bandura mudelõppes c) kuulub humanistliku koolkonna arvestuste hulka d) ei eelda isiklikult kognitiivset aktiivsust 10. Valimi a) esinduslikkus e. representatiivsus b) isoleeritus populatsioonist c) korrelatiivsus
jaotavuses erinevusi praktiliselt ei ole. Seega on nad sarnase kehaehitusliku iseloomuga. Sõudjate kehaehituse proportsioonides aastate jooksul olulisi muutusi toimunud ei ole, kuigi on täheldatud nii keha pikkuse kui ka massi suurenemist. Koos nendega on suurenenud ka muus antropomeetrilised komponendid. Olümpiamängudel võistelnud meessõudjate somatotüüpe on uuritud nii 1968. kui ka 1976. aastal. Mõlematel olümpiamängudel saadi meessõudjate keskmiseks somatotüübi jaotuvuseks: 2,2 (endomorf) - 5,2 (mesomorf) - 2,5 (ektomorf). Kõige sagedasemaks somatotüübiks oli tasakaalustatud mesomorfid, millel järgnesid võrdselt endomesomorfid ja ektomesomorfid. Eri paadiklasside sportlaste somatotüüpide erinevusi ei täheldatud. Vähem edukatel meessõudjatel on suuremad endomorfi väärtused, võrreldes tippsõudjatega. Kergekaalu meessõudjad on ektomorfsemad ja vähem mesomorfsed, võrreldes normaalkaalu sõudjatega
näiteks terade küpsemise aega joonisel 25.9 esitatud F 2 järglaskonna puhul, mis on genotüübilt heterogeensem võrreldes F1 isendite ja vanematega). Kui vanemad on homosügootsed, siis on erinevused nende puhul tingitud keskkonna mõjudest. 23 Enamasti on kvantitatiivsete tunnuste väärtusi kujutav kõver keskmise väärtuse suhtes sümeetriline. Sellist jaotuvust nimetatakse normaalseks jaotuvuseks (normal distribution). Korrelatsioonikoefitsient. Mõnikord on erinevate omaduste mõõtmistulemuste seeriad omavahel seotud. Näiteks uuritakse populatsioonis kasvu ja kaalu muutlikkust ning soovitakse leida korrelatsiooni nende tunnuste väärtuste suhtes suguluses olevate indiviidide puhul. Tekib küsimus, kas isa ja poegade kaalu vahel esineb seos. Appi võetakse korrelatsioonikoefitsient r. r= [(Xi X) (Yi Y)]/ ((n 1)sx sy),
näiteks terade küpsemise aega joonisel 25.9 esitatud F 2 järglaskonna puhul, mis on genotüübilt heterogeensem võrreldes F1 isendite ja vanematega). Kui vanemad on homosügootsed, siis on erinevused nende puhul tingitud keskkonna mõjudest. Enamasti on kvantitatiivsete tunnuste väärtusi kujutav kõver keskmise väärtuse suhtes sümeetriline. Sellist jaotuvust nimetatakse normaalseks jaotuvuseks (normal distribution). Korrelatsioonikoefitsient. Mõnikord on erinevate omaduste mõõtmistulemuste seeriad omavahel seotud. Näiteks uuritakse populatsioonis kasvu ja kaalu muutlikkust ning soovitakse leida korrelatsiooni nende tunnuste väärtuste suhtes suguluses olevate indiviidide puhul. Tekib küsimus, kas isa ja poegade kaalu vahel esineb seos. Appi võetakse korrelatsioonikoefitsient r. r= [(Xi X) (Yi Y)]/ ((n 1)sx sy),
annaabi.ee 
