KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING
Ettevõtete praktikas on kulukoha olemus
sageli ebaselgelt määratletud. Kui kasutaja ei ole täpselt määratlenud kulukoha olemust,
võib kuluarvestuse tulemus kujuneda ebatäpseks. Praktikas esinevad sageli kaks
korrastamist vajavat momenti.
Esiteks, kulukohad on määratletud liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside
lõikes. Peamiste tootmise kulukohtadena vaadeldakse praktikas näiteks erinevaid
tootmisjaoskondi ja abitootmise jaoskondi. Paljudel juhtudel ei ole nimetatud
jaotustase piisav kulukoha määramiseks, sest jaoskonna siseselt on eristatavad mitu
erinevat tehnoloogilist kompleksi e liini. Näiteks, tööstuses vaadeldakse kulukohana
sageli ühte tootmistsehhi. Samas toodetakse selles tsehhis mitut erinevat tootegruppi
kui kulukandjat. Erinevate tootegruppide tootmiseks kasutatakse erinevaid
tehnoloogilisi komplekse, millistega kaasneb erinev kulude tekkemehhanism.
Järelikult ei ole mõttekas vaadelda kulukohana tsehhi vaid vähemalt erinevaid