= = u12 = 2 sin 1 2 z1 35. Selgitada silinderekvivalentülekande mõiste koonusülekande korral. Sfääri pinnal esinevate sfääriliste evolventprofiilide asemel vaadeldakse profiile, mis tekivad hammaste ' ' külgpindade ja tippudest O1 ja O2 joonestatud jaotustäienduskoonuste lõikumisel. Täienduskoonuste ja vastavate jaotuskoonuste moodustajad on omavahel risti. 36. Kirjutada võrrandid teo ja tiguratta jaotussilindri läbimõõdu arvutamiseks ning ülekandesuhte määramiseks tiguülekandes. Teole: d=q*m, kus d on jaotussilindri läbimõõt, q on läbimõõtegur ja m on moodul. Ülekandesuhe on: 2 d 2 m z2 m z2 z2 u12 = 1 = = = = 2 2 z1 p z1 p m z1 z1 Tigurattale: jaotusläbimõõt d = m*z2, kus z2 tiguratta hammaste arv. Hammaslati ja ratta joonkiirused peavad d z p 1
Sõltuvalt keermete arvust z1 nim. tigu kas ühe-, kahe- või enamkeermeliseks. (Ülekannet käiguliseks). Üldmasinaehituses z1 = 1...4 aparaadiehituses z1 9. Keermete arvu kindlakstegemiseks vaadatakse tigu otsast. Keermeid piiravad koaksiaalsed peadesilinder da1 ja jalgadesilinder df1 ning keerme parem ja vasak pind. Teo mõõtmete baas - jaotussilinder d1. Teo jaotussamm p. p Moodul m= . Jaotussilindri läbimõõt d1 = q m , ...4.20 kus q - läbimõõdutegur. Nii m kui q on standardiga kindlaks määratud, et piirata tiguratta töötlemiseks vajalike freeside sortimenti. Keerme käikude arv z1 = 1, 2, 4. Keermepinna ja jaotussilindri lõikamisel tekkivat kruvijoont nim. keerme jaotusjooneks. Viimase puutuja ja teo otstasandi vahelist nurka nim. keerme jaotusnurgaks .