· tagajärjeks on väsimusprao teke ja hamba eraldumine; 2. Hammasratta hamba PINDVÄSIMUS (pitting): · hamba kontaktpindadele mõjub tsükliline survepinge ning materjalis sellest tingitud tsükliline nihkepnge; · pinnakihi alla tekivad praod ning kontaktpinnalt eralduvad materjali väikesed tükid; · väiksem hammasratas kahjustub kiiremini; · suuremad kahjustused on jaotusringjoonel; 3. Hammasratta hamba KULUMINE: · hambumises on alati suhteline libisemine; · olulisemad on adhesioon- ja abrasioonkulumine; · vale määrimise korral võib adhesioonkulumine edasiareneda sööbeks (scuffing galling); · tagajärjeks on hambaprofiilide kuju muutus koos hambumise lõtku suurenemisega, sellega kaasnevad: - väljundratta pöörlemise ebaühtlus; - löökkoormuste teke;
jaotusringjooned teineteist hambumispooluses, jäädes algringjoonteks ka rataste hambumises (vt. joon. 48). Telgedevaheline jaotuskaugus a = 0,5m( z1 + z2 ) . Hambumisnurk = . Kui lõikeriista jaotussirget ei viida lõikamise lõppjärgus lõigatava ratta jaotusringjoone puutujaks (joon. 47.b, 49.a), vaid jäetakse sellest eemale, kaugusel x.m, saadakse positiivse nihutusega hammasratas (plussratas). Lõigatava ratta jaotusringjoonel 1 veereb libisemata töökontuuri jaotussirgega 2 rööpne algsirge 3. Lõikeriista hammaste samm p on algsirgel sama mis jaotussirgel, kuid lõikeriista hambapaksus algsirgel on kahanenud pikkuse 2.x.m.tg võrra. Seega lõigatava ratta jaotusringvahe p e= - 2 x m tg = m( - 2 x tg ) 2 2 ja jaotusringpaksus 38
annaabi.ee 
