Antiikaja sofistide käsitletud filosoofilisi probleeme.
Selles on kõne all elusolendite kujunemislugu. Elusolendid olevat algselt loodud
paljaste ja kaitsetutena neid ohustavate välistingimuste vastu. Peajumal Zeus tegi
seetõttu kahele titaanile – Epimetheusele ja Prometheusele – ülesandeks varustada
iga elusolend “pääsemiseks” vajalikuga. Epimetheus palus omakorda, et Prometheus
jätaks selle töö ainuüksi tema hoolde. Viimane oli päri ja nii hakkaski ta kõigile
elusolenditele jaotama omadusi, mis olid elualahoiuks vajalikud. Jaotusprintsiibiks oli
sealjuures põhimõte jaotada neid omadusi ebavõrdselt, kuid vastastikku
tasakaalustatult, st. kui näiteks kiskjad said kihvad, küünised ja suure jõu, tänu
millele nad toitu hangivad, siis nende saakloomadele andis Epimetheus vastavalt
suurema väleduse ja sigivuse, nii et igal liigil on oma “pääsemine” ja need
omadused tasakaalustavad üksteist vastastikku nii, et ühtegi liiki ei ähvarda
väljasuremine. Vaatamata sellisele ettenägelikule jaotusele olevat Epimetheus siiski