Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
vettpidava nõrgkivi tekkimise tagajärjel – niisuguseid rabasid nimetatakse
nõmmrabadeks. Raba üldine ilme ja taimkatte struktuur olenevad mikromaastikest.
Selle järgi, milline on mikromaastike vahekord, eristatakse rabade alltüüpe, näiteks
mättaraba, peenra-älveraba ja älve-laukaraba. Lisaks eristatakse Eestis lääne- ja
idatüüpi rabasid. Läänetüüpi rabadel on nõlv suhteliselt järsk, raba keskosa aga enam-
vähem tasane, soo mikromaastike jaotusmuster on korrapäratu, tunnustaimed on raba-
jänesvill, vahelmine huulhein, porss ja punane turbasammal. Idatüüpi rabad on
kumerad, neil ei ole selgesti väljakujunenud järsku nõlva, mikromaastikud paiknevad
enamasti kontsentriliselt hüdroloogilise keskme ümber, taimedest on
iseloomulikud hanevits ja pruun turbasammal. Rabades on levinud ka küüvits. Kõigis
rabades on hästi arenenud puhmarinne, samblarindes valitsevad turbasamblad.
annaabi.ee 
