3. Panime taimelehed uhmrisse ja uhmerdasime need ühtlaseks massiks. 4. Valmistasime ~ 15ml heksaani ja etanooli (suhtes 2:1) ekstraheerimissegu ning lisasime selle uhmris olevale massile. 5. Filtreerisime saadud segu läbi süstla jaotuslehtrisse. Jälgides enne, et jaotuslehtri kraan on kinnises asendis. 6. Lisasime jaotuslehtris olevale segule ~ 10ml destilleeritud vett ja sulgesime jaotuslehtri korgiga. 7. Loksutasime jaotuslehtrit ettevaatlikult pikitelje suunas, hoides seda mõlema käega (ühega toetades korki ning teisega kraani). Samal ajal jälgides, et kork ja kraan oleksid suunatud iseendast kui ka kaasõpilastest eemale. Aeg-ajalt pöörasime jaotuslehtri kraanipoolset otsa ülespoole, et tekkinud ülerõhku, kraani ettevaatlikult avades, välja lasta. 8. Asetasime jaotuslehtri ettevaatlikult tagasi rõngale ja eemaldasime korgi, et
On vaja filterpaberit, kolbi, lehtrit, klaaspulka, keeduklaasi. Filterpaberiks on vaja tavalist poorset paberit. See asetatakse lehtrisse. Puhastatav vedelik valatakse ettevaatlikult filtrile. Vee väikesed molekulid pääsevad läbi poorse paberi, tahke aine osakesed aga mitte. Selle tulemusena saadud puhta vedeliku nimetatakse filtraadiks. 3. Eraldamine jaotuslehtriga Mittesegunevate ainete (nt vesi ja õli) eraldamiseks kasutatakse vastavat anumat jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saab raskema vedeliku anumst välja lasta. 4. Vedeliku aurustamine lahustunud tahke aine eraldamine lahusest. Vedeliku aurustamisel jääb aurustusnõusse tahke aine. (nt soola veest) 5. Destilleerimine vedeliku (lahusti) eraldamine lahusest (puhta vedeliku kättesaamiseks). Vaja läheb filterpaberit, termomeetrit, ümarkolva, kuumutit, koonilist kolva
(Vastus: Määrus- Lauseliige, mis märgib tegevuse asjaolusid (koht, aeg, tegevusega seotud osalised)) Kirjanduse tund!!! Remargi mõiste. (Vastus: Autori seletav märkus) Kirjanduse tund!!! Kes on kirjutanud näidendi ,,Kapsapea"? (Vastus: Oskar Luts) Vene keele tund!!! Mis on vene nime Viktor lühend? (Vastus: Vitja) Keemia tund!!! Mida kasutatakse õli veest eraldamiseks? (Vastus: Jaotuslehtrit) Keemia tund!!! Nimeta kolm aine agregaatolekut. (Vastus: Tahke, vedel ja gaasiline) Keemia tund!!! Milleks kasutatakse uhmrit? (Vastus: Peenestatakse tahkeid aineid uhmrinuia abil hõõrudes) Keemia tund!!! Õhu koostis, koos protsentidega (k.a. süsihappegaasi %) (Vastus: Lämmastik 78%, hapnik 21%, CO2 0,03% ja muu 1%) Inglise keele tund!!! Moodusta sellele vastusele küsimus: ,,No, I'm not going
Vedeliku aurustumisel jääb aurutusnõusse järele tahke aine. C) KUIDAS ERALDATAKSE AINEID, MIS TEINETEISES EI LAHUSTU? (Põhjalik kirjeldus, lisada joonis(ed) vajalikest vahenditest. Sh ülevaade vajalikest vahenditest. Tähelepanu JAOTUSLEHTRIL! Infot leiad nii internetist kui õpikust!) Mittelahustuvate vedelike eraldamine põhineb nende erineval tihedusel - raskem vedelik vajub põhja, kergem tõuseb pinnale. Eraldamiseks kasutatakse erilist jaotuslehtrit, mille põhjas oleva kraani abil saame raskema vedeliku välja lasta. Teooria punktid: 9p / ___ Praktilise osa punktid: 26p / ___ Kokku: 35p / ___ 1. FILTREERIMINE JA AURUTAMINE 15p
see mulda kaasa ei haaraks. Nüüd tuleb protsess filtrimine. Filtrimisega eraldan vedelikus tahked ained mis ei lahustunud ära. Võtan lehtri, lehtri sisse paigutan filterpaberi. Kallan vedeliku lehtrisse. Lehtri all olevasse anumasse tekib mõne aja pärast selge lahus, mida nimetatakse filtraadiks. 9 Vedelike eraldamine jaotuslehtriga. Jaotuslehtrit kasutatakse selleks, et eraldada mittelahustuvaid vedelikke, vett õlist. Teineteises mittelahustuvad vedelikud kihistuvad. Nt. kui vesi ja õli koos kallata klaasist anumasse. On näha, et vesi kui raskem vedelik on põhjas ja õli kui kergem on klaasist anuma ülalosas. Tänu jaotuslehtri abile saame vee ettevaatlikult välja lasta ning õlist eraldada. Aurustamine. Lahustunud aine aurustatakse, et saada kätte see lahustunud aine. Kui filtrime nt
Aine A jaotumist kahe faasi (näiteks vesi ja orgaaniline aine) vahel [ ] iseloomustatakse jaotuskoefitsiendiga = : [ ] Aine A ekstraheerub veest seda paremini, mida suurem on Kd. Moodused: Kustkuhu; Vedelik vedelik: jaotuslehtriga; Tahke vedelik: Soxhleti ekstraktor; Vedelik tahke: "Tahkefaasiekstraktsioon". Jaotuslehtriga ekstraheerimine: Perioodiline, Odav, Jaotuslehtrit ei täideta üle 2/3 ruumalast. Loksutamisel hoitakse ühe käega korgi, teisega kraani juurest. Iga loksutamise järel lasta kraani kaudu ülerõhk välja (eriti oluline eetri korral). Korduv ekstraheerimine väikese kogusega on efektiivsem, kui ühekordne ekstraheerimine suurema I don't want to know the answers, I don't need to understand kogusega. Nt. Aine A hulk 100 ml lahuses on 1 ühik ja jaotuskoefitsient on 5, siis ekstraheerimine ..