saaks kokku puutuda õhuhapnikuga. Õhuga kokkupuutumise vältimiseks kantakse kergvärv juustele aplikaatorpudelist. Kergvärvimine teostatakse kergvärviga, mis kantakse puhastele, käterätikukuivadele juustele aplikaatorpudeliga. Ettevalmistavateks töödeks on juuste kerge pesemine süvapuhastava sampooniga ja tahendamine käterätikuga ning juuste jaotamine osadeks. 1 Juuksed jaotatakse 6 ossa. Juuste jaotamist alustatakse kahe paralleelse sirge jaotusjoone tegemisega pealaelt juuksekasvupiirilt läbi pöörise kuni juuksekasvupiirini kaelal. Jaotusjoonte vahe on 7-8cm. Pealae osa lõpeb pöörise juures ja kukla keskmine osa algab pöörise juurest. Edasi jaotatakse B- teljega külje ja kõrvatagune osa pooleks. B-telje jaotusjoon algab kõrva kõrgemast tipust ja lõpeb pöörise juures. Analoogiliselt jaotatakse juuksed pooleks ka teisel pea poolel
hammaslati profiili omavate lõikeriistadega kui sirghambaidki, kuid tööliikumine ei kulge enam rööbiti ratta teljega, vaid kruvijalt. Seetõttu kanduvad lõikeriista sammu ja lähtekontuuri parameetrite (, ha*, he*, c*) standardväärtused üle kaldhamba normaallõikesse (tähistes indeks n). Kruvipinna lõikumisel samateljeliste silindritega tekivad kruvijooned, kusjuures ratta jaotussilindriga lõikumisel tekkivat kruvijoont nim. hamba jaotusjooneks. Sõltuvalt jaotusjoone kulgemise suunast eristatakse paremasuunalisi hambaid (piki telge vaadates kulgeb jaotusjoon päripäeva) ja vasakusuunalisi hambaid (kruvijoon kulgeb vastupäeva). Ühe ülekande ratastest on üks alati parema-, teine vasakusuunaline. Kruvipinna telgsamm px on konstantne, kuid kruvijoone kaldenurk igal koaksiaalsel silindril on erinev. Näiteks alus- ja jaotussilindrite puhul (vt. alussilindri laotust) p x = d b cot b = d cot . Siit