transformeerimiseks Alajaamade ehitus- sõltub: nende suurusest ja ülesannetest võrgus Toitealajaamade ehitus- · Peamiselt suured õhkisolatsiooniga ja keeruka konfiguratsiooniga välisalajaamad · Linnades ehitatakse ka sisealajaamadena Sisealajaamad- · Õhkisolatsiooniga · Gaasisolatsiooniga(gas insulated switchgear GIS) Isolatsioonikeskonnaks on elegaas(SF6) · Võtavad vähem ruumi · Tunduvalt kallimad kui välisalajaamad Jaotusalajaamade liigitus- · Kinnised kioskalajaamad · Kinnised komplektalajaamad · Lahtist tüüpi mastalajaamad Kioskalajaam- on tellistest või muudt materjalist statsionaarsed ehitised. Tänapäeval ei ehitata. Komplektalajaam- · Levinuim alajaamatüüp · Kergesti teisaldatav Mastalajaam-levinumad maapiirkondades: · Peab olema tugevatatud isolatsiooniga · Hermeetiline · Spetsiaalse konstruktsiooniga Mastalajaamade võimsusrida- 30;50;100;200;315 kVA
ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 39 Pingekvaliteedi halvenemist saab vajaduse korral vältida, kui 20/10(15;6) tra- fod valida koormuse all reguleeritavatena, mille tagajärjel tuleb pinge regulee- rimise võimalus tarbijaile lähemale. Tegelikult on madalpingetarbijate pinge madal kvaliteet põhiliselt tingitud pikkadest madalpingefiidritest ja see põhjus tuleb nagunii kõrvaldada täiendavate jaotusalajaamade juurdeehitamisega. 35 kV liinid või võrk koos kõigi selle poolt toidetavate keskpingevõrkude- ga viiakse üle 20 kV nimipingele. See on radikaalne lahendus, mis sobib ju- huks kui piirkonnas puudub vajadus uute suuremate (110 kV) toitekeskuste järele ja kogu piirkonna jaotusvõrgu üleviimine 20 kV pingele vaadeldaval planeerimisperioodil on majanduslikult võimalik. See tähendab aga kogu keskpingevõrgu põhjalikku rekonstrueerimist, kuna muutub mitte ainult nimi-
annaabi.ee 
