sigimispaik ja mida mõjutavad väga hästi läbitavad metsased alad. 2) väikesed ja killustunud elupaigad, millel on vaid üks isoleeritud sigimispaik ja mida mõjutavad inimdomineeritud ja väikeste killustatud metsaaladega maastikud, kus peamisteks takistusteks on vabrikud ja maanteed. Erinevate takistuste väärtusi arvesse võttev arvutamine näitas, et tihedalt asustatud linna alad ja maanteed ning ebasobivad elupaigad on rohukonnadele peamiseks takistuseks. Jaotumismustrid näitasid, et sobivad asualad võivad olla ka laialipillutatud ja isoleeritud koos katkestatult paiknevate metsaaladega. Tulemused näitasid ka, et liigi kõige suurem esinemistõenäosus asus uuritud alal keskel ida-läänesuunalises laiaulatuslikus koridorides, kuid üldist laialipillutatud levikut piirasid peamised teed ja äärelinnad. Arutelu Kuidas mõjutab maastik liigi paiknemist ja elupaikade sobivust?
Neile vastavad kiired kohtuvad suhteliselt suure nurga all. Öeldakse, et see on difraktsioon koonduvates kiirtes. Põhimõttelist erinevust Fresneli ja Fraunhoferi difraktsiooni vahel ei ole. Mõlemad on paindumisnähtuse avaldumisviisid ja tulenevad valguse laineloomusest. Küsimus on valgusallika ja vaatluskoha kauguses tõkkest ning tõkke mõõtmetes. Seega on katsetingimused, mille korral need difraktsiooniliigid erinevad, erinevad. Erinevad on ka intensiivsuse jaotumismustrid difraktsioonipildis. Konkreetselt etendavad nende tekkimisel rolli valguse lainepikkus λ, ava karakteristlik mõõde R, ava ja ekraani vaheline kaugus b ning (punkt)valgusallika kaugus avast a. (Näiteks ümmarguse ava korral on karakteristlikuks mõõtmeks tema raadius, kitsa pilu korral selle laius). Valguse käitumisviisi iseloomustamiseks ava taga kasutatakse ülalnimetatud nelja suuruse algebralist kombinatsiooni - parameetrit: p=ρF/R kus ρF=√❑
annaabi.ee 
